Mandoliinid Öös

[Verso 1] A Taas kuulen mandoliinide mängu, E7 kõlab tuttav viis, E7 taas kõnnin mööda rohtunud paiku, A mis meid kokku kord viis. D Siin on see tee, kus käisime ammu, A saatjaks tähed ja kuu, E7 siin tundsime siirast ning andunud A rõõmu, õnnest vaikisid suud. [Refrão] A E7 Ei iial mandoliinid läe meelest, A mandoliinid läe meelest. A7 D Õnne kord nad mulle tõid A seepärast hinge mul jääb E7 see mandoliinide hääl A kuuvalgel ööl. [Verso 2] A Taas kuulen mandoliinide mängu, E7 kõlab tuttav viis, E7 nüüd mõtteis tuttavat rada ma sammun, A mis meid lahku kord viis. D Kuu hellalt paitab mändide latvu A ja tuhmilt valgustab teed. E7 Vaid kaugelt õrna muusikat kostub, A mandoliinid on need. [Refrão] A E7 Ei iial mandoliinid läe meelest, A mandoliinid läe meelest. A7 D Õnne kord nad mulle tõid A seepärast hinge mul jääb E7 see mandoliinide hääl A kuuvalgel ööl. {Solo} A E7 A A7 D A E7 A [Verso 3] D Kuu hellalt paitab mändide latvu A ja tuhmilt valgustab teed. E7 Vaid kaugelt õrna muusikat kostub, A mandoliinid on need. [Refrão] A E7 Ei iial mandoliinid läe meelest, A mandoliinid läe meelest. A7 D Õnne kord nad mulle tõid A seepärast hinge mul jääb E7 see mandoliinide hääl A kuuvalgel ööl. A E7 Ei iial mandoliinid läe meelest, A mandoliinid läe meelest. A7 D Õnne kord nad mulle tõid A seepärast hinge mul jääb E7 see mandoliinide hääl A kuuvalgel ööl.